Pildid räägivad rohkem kui sõnad

Eelmine kord sain juba peaaegu joone peale oma postitustega, hakates igakord midagi kirjutama kui kodust jälle välja saanud. Paraku olen ma sellessuhtes ikka laisk. Ei tulnud seda kirjutamise tuhinalt peale ja kui see siis viimaks tuli, ei osanud enam midagi kirjutada.

Proovin piltide näol päevad meelde tuletada. Või siis pildid räägivadki rohkem kui sõnad.

Niimoodi täpselt enam ei teagi, mis tähtpäeva me tähistamas käisime Siimu ema juures. Pildi point üritas olla see, et meil ei olnud vahetusriideid kaasas. 😁

Sellest on nüüd 2-3nädalat möödas kui Agnes tegi ettepaneku vanade aegade mälestuseks kokku saada. Noh, tegelikult olid meie vanade-aegade-mälestused linna peal lolli mängida, palju pilte klõpsida ja suviti sõime hullult palju nänni ja jäätist. Nüüd aga oleme suureks kasvanud ja lapsevanemateks saanud, seega istusime viisakalt Vanas Vaksalis kohvitassi taga.

Sellele päevale eelneval õhtul oli Siimu sõbral sünnipäev Räpinas. Käisime veel Siimu ema juurest läbi, et tal õde ka peale võtta. Võtsin Lukase ka tuppa kaasa, et vanaemale ikka laps ette näidata. Seal oli väga palju lapsi ja naljatasin veel, et ma jätan oma lapse ka siia. Muidugi võeti kohe sõna sabast kinni ja Siimu 13-aastane õde anus lausa, et ma Lukase tema hoida jätaks.

Siimu sõbra ema on üks lahe ema. Ta on Siimu algusest peale väga hoidnud ja nüüd hojab mind ka. Maikuus saatis Siimu kaudu mulle šokolaadi ja siis ma enne sünnipäevale minekut ütlesin Siimule, et ma peaks ju ka midagi viima. Kui ma siis selle šokolaadi Piretile ulatasin, küsis ta esimese asjana kohe, et kas nüüd toon tagasi või. Mõni nädal tagasi saatis mulle gini, et siis kui järgmine kord sinna jälle satun, siis pean midagi vastu viima. 😃

Õhtu läks pikale, samas olin pidevalt kursis Lukase käekäiguga. Teine oli vanaema juures magama jäänud. Ja õhtu lõppes sellega, et ma jäin purju. Hommikul vara ärkasin, oli meeletu peavalu ja süda paha. See on see kui niimoodi vaba õhtu antakse.

Käisime Karli ja Mirteliga Taevaskojas. Ma olen ikka musklis mutt küll varsti kui seda väänikut pikimaid süles tassida. Suure Taevaskoja juures käisime jalgupidi vees ja Lukas oleks sinna sulistama jäänudki kui poleks pidanud tagasi tulema. Tagasi tulles siiski osamaad kõndis ise ka, et ei saa öelda, et ma teda ainult süles tassisin.

Käisime Räpina Sadamas poisiga suplemas. Beebina talle juba hullult meeldis vees ja läbi häda saime ta veest välja, riide ja koju. Käisime enne koju tulekut veel vanavanaema juurest ka läbi, kus koerad ta lihtsalt üle limpsisid.

Siim käis teisipäeval kaupa viimas Värska. Läksime ka Lukasega kaasa ja haarasime igaksjuhuks rätiku ka kaasa, et äkki saab vette minna. Vanavanaema liitus ka meiega Räpinas.

Nii kuumaga on lapsega ikka päris õudne liigelda. Aknad olid sõidu ajal lahti, aga Lukas ikka higistas. Siis tuli teetööd ja tolm, aknad lahti hoida ei saa. Kui laps on viril ja jonnine, ajab mind ka närviliseks.

Pidasime Värskani vastu. Talumuuseumi juures majandas ringi ja siis jälle autosse ning edasi. Räpina Sadamani me ilmselt vastu poleks pidanud, seega läksime Väike-Rõsnale. Vot seal oli mõnus, omaette vaikselt sulistada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s