Ujumine, kullerid ja oktooberfest Moostes

13 ja reede. Kell 9 hommikul oli juba ujumine. Esimest korda selle aja jooksul oli meil mees terapeut. Ma ei uskunud, et üldse selliste beebide ujumistundide ajal võiks üldse mees terapeudid olla, aga samas, mille nad halvemad on. Ei ole ju. 😀 Meil oli väga lõbus. Lukas sai ka kiita. Tulevane meesujuja tuleb meil siit ilmselt. Meiega oli veel üks beebi, kes on küll noorem kui meie poiss, aga ka siiski Maibeebi. Nemad olid esimest korda ja kuigi teisele beebile meeldis vesi, oli basseini sattumine ikkagi suur samm. Nii nagu meil omal ajal. Ei huvitanud poissi mänguasjad, ainult vaatas inimesi.

Algselt oli mõte, et kui koju jõuame ja poiss tuttu jääb, et siis lasen ka sõba silmale. Nüüd juba harjunud hommikul 9 ajal poisiga veel ühte unne jääma. Aga tulime koju. Sõime, jutustasime. Jäi küll magama, aga kell oli minu jaoks nii palju, et ma pidin kullereid juba passima hakkama. No kullerini muidugi oli 1,5-2h aega, aga kartsin, et ma magan need kõned lihtsalt maha 😀

Poole kahe paiku helistas minu kuller, et on umbes 10minuti pärast kohal. Kohe tuli järgmine kõne peale. Ema, kes teatas, et isa kuller on ka teel ja jõuab varsti. Läksin siis välja ja tegin garaaži uksed lahti. Isa pakk oli nii suur ja raske, et toda ei anna ei üksi ega kaksi tuppa tassida – trenažööri. Mõtlesin väljas seistes, et huvitav kumb enne jõuab. No üks valge kaubik keeras sisse. Isa oma jõudis. Tõmmati siis garaaži alla ja kuller siis teatab, et noh, siin ju hea kohe trenni teha, hakka aga pihta! 😀

Istusin väljas veel mõnda aega, siis sain aru et ma võin ju sama hästi toas ka oodata. Aknast näen ju kui keegi tuleb. Kõigele lisaks oli mul laps ka näljas, aga ei saanud süüa anda enne kui nad ära on käinud. Jäin mõtlema, et huvitav see 10 minutit on ammu läbi, aga ei mingit märki, et keegi tuleks. Lõpuks tuli kõne. See, mis kartsin sai jällegi teoks. Nimelt vanasti oli siin kaks Piiri talu ja ilmselgelt oli see läinud selle vale juurde, kuigi sellel teisel Piiri talul on nimi muudetud. Järelikult sellel kulleril on maps uuendamata 😀

Küsisin siis kullerilt tema asukohta ja seletasin ta oma jõududega kohale. Olin suht kindel, et ta mingi aeg mulle kindlasti veel helistab. A kae imet, järsku sõitis järgmine kaubik mulle hoovi. Jooksuga välja. See kuller oli veel nii äge, et ta oli nõus mulle selle tuppa ka tooma, aga mul selles osas veits imelik. Mismõttes, võõras inimene marsib mulle lihtsalt tuppa?! Tassis selle mulle ukseni, siis sain ise ka aru, et see vist suht kerge ja ma võin selle ise tuppa viia.

Ja siis hakkas lähenema õhtu ja tuli end sättima hakata. Siim tuli 6 paiku siia ja oli nõus mulle punupatse tegema. No sai sellega päris hästi hakkama. PTÜ-l toimus Mooste Folgikojas Oktooberfest. Astusime saali sisse ja wohho, Ülle ja Margit tulid kohe vastu. Siis kui iga aasta ootad, et Ülle oleks kohal, siis pole kunagi olnud ja vot siis kui oodatagi ei oska, on ta järsku kohal. 😀 Otsisime siis oma laua üles. Viimaste andmete järgi olen Räpina Konsumis veel tööl, niiet sammud seadsime sinna poole. Alustasin veiniga. Lauas oli ka Siimu onu, kes tahtis järjepidevalt mulle pitsi viina valada ja paistis, et Siim on ka võtnud vastu otsuse naine täis joota. Aga ta vist ei arvestanud asjaoluga, et ta ei pea seda nii kalli kraamiga tegema, piisab vaid veini joomisestki. 😀 Kui ikka aasta otsa alkoholi ei ole tarbinud, siis hakkab see jõle kiirelt pähe, mida iganes sa siis jood. Lisaks jagati jägermeistreid katseklaaside sees.

Ja mingil põhjusel on mind üliraske saada tantsuplatsile tantsima. Ma pean ikka ülipurjus olema, et mul oleks pohhui kuidas ma tantsin. Mäletan aastaid tagasi kui ka üks vanem meesterahvas mind tantsima kutsus ja ma talle mingi 10 korda varba peale astusin, aga mul oli nii pohhui 😀 no seekord kutsus küll Siim, aga mul jääb see elu lõpuni meelde ja enam nii naljalt ei roni. Lõpuks siis tuli Selvehalli juhataja meie lauda ja ühel hetkel ta ei jätnud enne kui ma tantsima läksin. Siis ka tuli mu juurde ja näitas, et im watching you! 😀 

Poole 12 paiku tulime koju ära. Pool 11 ma sõnumineerisin emaga, kes kirjutas, et poiss jonnib, ei taha magama jääda. Koju jõudsime oli juba vaikus. Plaanisingi normaalsel ajal koju jõuda. Muidu ma oleks seal edasi dringitanud vist 😀 ja ma sain veel teada, et Siim läheb hommiku vara minema ja kui mul paha olla on, kes siis last vaatab. 😀 Okei, tegelikult ei olnud asi nii hull.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s