Käisime pulmas ja miks pojale turvahäll ei meeldi

Mäletan kui 3.päeval haiglast koju hakkasime tulema, siis oli junn jahe. Kuidas panna poiss riidesse ja turvahälli. Öösiti mähkme vahetus oli, siis näitas oma häälepaelte võimsust. Reaalsus oli see, et riidesse panek oli ühe suure kisa saatel. Sülle ta võtsin oli vaikus ja nii ka turvahällis. Magas koduni ja veel edasigi.. Kõik järgnevad retked, mil sai kodust väljas käidud, pidas poiss ilusti vastu ja ei olnud mingeid probleeme. Kuni ühe hetkeni..

..mil otsustasime pulma minna. Pulmakutse oli kahele, kuid uurisin siiski, kas ma tohin väikse beebi kaasa võtta. Tema ju süüa ei küsi ja kohta ei nõua 😀 Luba antud, jäime pulmi ootama. Mida aeg lähemale jõudis, sain aru, et võib olla see ei olnudki kõige targem tegu. Arvestades õhtusi valuhoogusi ja karjumisi.

Kätte jõudis pulmapäev. Start kodunt oli kell 12. Alguses kutt ilusti magas. Ühel hetkel hakkas tühi kõht häirima. Tuli metsapeatus teha. Peale seda enam polnud nõus hällis vaikima, mistõttu kuulsime päris palju nuttu ja kisa ja nägime oi kui suuri pisaraid. No ei saa ju teda sõidu ajal sülle võtta.

Jõudsime Pärnusse ära. Parkimiskoht leitud, tuli kiirelt veel autos mähkmevahetus teha. Nii palju mõistust veel oli, et kodunt kandelina kaasa haarata. (Kõik muu, pikad/soojad riided suutsin koju unustada :D) Panin lapse kandelina sisse ja selle sidusime mulle ümber. Maavalitsuses oli poiss tubli. Kuisaalis oli vaikus, oli kuulda vaid poja vaikselt norinat.

Pulma rongkäigul läks jälle hullumaja lahti. Õigemini sellest hetkest kui ta jälle turvahälli sai pandud. Vihkasin neid tee äärseid peatusi, sest poiss jäi rahulikumaks kui auto sõitis mitte kui auto seisis. Uskusime kuni viimse hetkeni, et vankris magab paremini. Ei maganud ta ei vankris ega süles. Mitte miski ei sobinud. Poisil olid meeletud valud ja ma ei suutnud end ära kiruda, et ma mõtlesin ainult enda peale, et saaks no ometi pulma..

Ööd magasime neljakesi (lisaks Lukas) toas + veel üks härra. Algul oli võõras, pärast enam mitte nii eriti. 😀 Algul põdesin, et võõras toas. Nägi ja kuulis ju väljas, kuidas väikemees meil kisab ja ilmselt kirub. Hommikul kuulsin kui kõrval lauas rääkis ja ütles, et tema toas oli beebi. Ja õnneks talle vastati sellepeale, et väikse beebi nutt ei sega. 😀 Lukas oli öösel ja muidu suht viisakas ka.

Tagasi tulek oli taaskord läbi suure kisa. Gps’i järgi oleks pidanud jõudma koju pool 4, jõudsime aga pool 5. Seekord tegime rohkem peatusi, sest poisist oli lausa hale. Peale sellist pikka sõitu ta ainult karjub turvahällis. Ilmselt on hirm, et minnakse jälle pikale sõidule 😀 Avastasin, et ega see turvahäll suht ebamugav ka, niiet kui homme veab, siis on poisil homme uus uhke tool.

20108383_1665604020130940_1442374046559179002_n

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s