Kuidas mulle abieluettepanek tehti

Kõigepealt alustan sellest, et ma arvasin esiti, et ma pole seda väärt. Miks, küsite. Sellel kindlal põhjusel, et ma olin terve raseduse aeg ilge bitch ja ma teadsin, et ma ei saa seda ettepanekut mitte kunagi. Tundus nagu ma oleks kõik oma kaardid juba välja ladunud ja Siim nägi tegelikku mind. Kuigi endal oli alati hea vabandus leida – ma olen ju kõigest rase!

Tänu jumalale, Siim sai ilmselt ise ka aru, et ma olen kõigest üks rase paljudest, kellel hormoonid möllavadki. Nii et olenemata halvast ja kohati julmast käitumisest, jõudis minuni ka see küsimus – Kas Sa tuled mulle naiseks?

Kuidas see tuli? Kujutasin esiti ikka ette, et see abieluettepanek tuleb kuskil kaugel reisides või mõtleb välja midagi eriti romantilist. Romantilisusest oli asi kaugel. See hetk leidis aset sünnituslaual. Nii kui poja mulle rinna otsa pandi nii Siim oma sõrmusega lagedale tuli.

Kõigepealt oli mul isegi raske uskuda, et ma olen lõpuks selle sünnitusega ühel pool ja mul on väike poiss. Siis tuli see pingelangus. Ja seejärel pistetakse mulle üks sõrmus nina alla ja palutakse naiseks. Liiga palju häid asju ühes öös. Kui õigesti mäletan, siis mu esimene lause ettepaneku peale oligi, et ma pole seda väärt.

Ometi saab minust nüüd tulevikus Pr Liiskmann. Saan kanda oma mehe ja lapsega sama perekonnanime ja mida alati rõhutanud olen – ma ei pea oma allkirja muutma. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s