Ööbikuoru Vaatetorn “Pesapuu”

Kolmapäeva õhtul 7 paiku saime Siimuga sisuliselt alles liikuma. Samas tol päeval oli suht pilves, et ega sealt ülevalt poleks niikuinii midagi näinud ja suurem elamus on minu jaoks seda vaatetorni pimedas näha. Kõik tuledes ja puha. Tol päeval oli kõva tuul ka ja mu eesmärgiks pigem oligi see lihtsalt ära näha. Üles ma ei julgenud selle tugeva tuulega minna, et mine tea, pärast läheb süda pahaks.

Kohale jõudes otsustasime siiski üles minna. Ja muidugi, et vaatetornini jõuda, pidime ikka korraliku porimülka läbima ja siis avastasime, et poolest lõpuni on laudtee. 😀 Noh, lõpuks sai üleval ka käidud. Ma läksin esimese platvormini. Oli küll pime ja alla ei näe, aga kõrguse kartus ja rasedus takistasid mind. Arvan, et see oli hea mõte jääda esimesele. Samas vaade oli ikkagi ilus, õhtused linna tuled.

Tagasi tulime Räpina kaudu. Noh, eelmisel päeval saime üksteisest valesti aru. 😀 Mina rääkisin, et tagasi tulles tuleme Räpina kaudu, et konsumist ka ühelepoole läbi käia. Siim sai aru, et võiks käia ta ema juurest läbi. Jõudsime Räpina piirile kui see lõpuks välja tuli. Ma olin mega pea valudes seal juba ja siis avastan, et kurat, ei saagi veel koju. 😀 Läksime siis konsumisse. Noh, ma seal kõnnin või sisse astun, siis tekib selline staari tunne. Samas eks see tunne on selvekaga ka, aga mitte nii tugev. SEST kuigi ma olin Räpinas tööl täpselt pool aastat, võeti mind rohkem omaks kui selvekas. VIST. Või noh, eks nende endi reaktsioonidest ja käitumismaneeridest annab see hästi tunda. Räpinas näiteks üks saalitöötaja, kellega ma hästi läbi saan.. noh, kes temaga ei saaks ja samas, kellega seal ma ei saanud.. aga just tema konkreetselt, nähes mind, haaras mind oma karu kallistusse ja siis mõtlesin, et ohh, nagu koju oleks jõudnud. 😀

Läksime siis Siimu ema juurest ka läbi. Pool 10 jõudsime, noh, olgu öeldud, et kõik sisuliselt magasid. 😀 Siimu emaga sai kuskil poole 11ni istud ja räägitud natuke. Noh, seal muidugi juba suuremaks sirgunud kassipoeg ka, kes terve õhtu mul käe otsas rippus. Kui nüüd mõtlema hakata, et millal ma seal viimati käisin.. Siis see oli vist kas siis kui ma üksi ta ema sünnipäeval käisin ehk augustis.. 😀 Niiet kui me autost välja tulime, siis ma küsisin Siimu käest, et oot, siin oli mingi kutsikas.. Kadi sünnipäeva ajal rebis sukkadel kohe silmad jooksma 😀 Siim ütles sellepeale, et kui kutsikas ta enam on 😀

IMG_20170315_234142_973

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s