Türgi 27.jaanuar-3.veebruar // Antalaya: Köprülü Kanyon, loodusretk

Päev 2: hakkas taaskord hommikul vara, minu jaoks vara. Pool 8 üles ja sööma. Hommikused söömised ei ole endiselt minu jaoks, aga kui on teada, et enne õhtut süüa ei saa, siis tuleb lihtsalt ennast sundida. Kui üldse söömata olla ja päike sind päev läbi praeb, siis ma ühel hetkel viskan lihtsalt pildi taskusse. 😀

Tol korral külastasime Köprülü kanjoni. Mäletan, et tol väljasõidul oli üks Türgi fotograaf ka kaasas ja küll ta klõpsutas neid pilte. Loomulikult on Türgis põhiline, et turistidelt saaks raha välja meelitada. Ja muidugi ta müüs neid pilte pärast. Meist tegi ta päris palju pilte ja kas me toetasime fotograafi hiljem? Ilmselgelt ei. 😀

Tee peale sattus kohalikke toitluskoht. Pakkumisel oli klassikaline Türgi tee ja pannkoogid kitsejuustuga. Kõht oli tühi, samas esimene õhtusöök Türgis oli hästi meeles ja ei julgenud tundmatut süüa. Aga võib olla vastab see tõele, et tühjale kõhule on kõik hea või siis variant, et see oligi tõepoolest hea, sest see maitses ülii hästi.

DSC_0151

Seal oli nii metsikult ilus, et lausa uskumatu tundus, et see kõik on reaalne..

DSC_0154DSC_0173

Eelmisel õhtul võtsime oma väljasõitude listi ka loodusretke, selles sisaldus siis ka ~5km rafting’ut. Mina, kes ma vabatahtlikult vette väga ei roni, ei võtnud ilmselgelt sellest osa. Beti ja Siim sellegipoolest läksid. Kalipsode selga ajamine paistis kõrvalt vaadatuna väga koomiline, sesuhtes, et ühed räägivad et lukk käib ette, teised aga et taha. Ma kujutan ette kui keeruline oli seda selga ajada ja siis teada saada, et sa oled selle valesti selga pannud! 😀

Neile tehti algselt selline teooria tund, kus räägiti erinevad võtted ja asjad selgeks, et nad päris uisapäisa seal isetegevust tegema ei hakkaks. Põhiliselt esimene asi, mida ära mainiti oli see, et kui kuidagi moodi märjaks ei saa, siis ärge muretsege, see saab kiirelt teostatud ja põhimõtteliselt kohe alguses kui minema hakati, kasteti nad märjaks. 😀

Ülejäänud, kes rafting’ust osa ei võtnud, sõitsime bussiga lõpp-peatusesse vastu.

DSC_0237

Kuna Türgi esimene õhtusöök läks nässu, oli põhimõtteliselt terve reisi vältel hirm toidu ees. Et kas toit ikka maitseb või pean pettuma ja jään tühja kõhuga. Tol päeval olid meil lõunasöök. Võibolla eksin, aga meenub, et meil oma Türgi giid, kes meid terve nädala saatis, valmistas meile ise söögi. Samade komponendid, aga kaks täiesti erinevat salatit. Ja seda süües, võisin kindlalt väita, et see oli parimaid sööke seal 😀

DSC_0240

Sealt ära tulles avastasime veel enda kõrval Türgi politsei, kes käis automaat käes ringi. Veits hirmutav, samas jälle jõle turvaline! 😉

Õhtul hotellis otsustas Siim, et ta läheb merre ujuma. Muide.. Ilm ja vesi oli tsips jaheda võitu.

DSC_0252

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s