Täielik tsüklis olek

Neljapäeval (5.11) alustasin peale kooli klaasi veiniga. Nädalavahetus nagu juba teada oli ka üsna tegus ja sai ikka midagi limpsitud. Pühapäev käisin perega maal vanatädi sünnipäeval, kus ei puudu ilmselgelt shampus ja vein. Esmaspäeva õhtul tuli Siim ja limpsisime veini.

Teisipäev oli see tähtis päev kui meil sai pool aastat. Pool 8 õhtul jõudis ta meile, et mind peale võtta ja restorani sööma viia. Teel Räpina muudkui muigas, küsisin, et mida sa muigad. Nonii, sain teada, et ta käis ekstra kohal lauda broneerimas ja siis tuli välja, et ta käis seal lausa kaks korda. Mõtlesin ja küsisin, et millega sa nüüd hakkama said.. Mu hirm on kuskil romantilises atmosfääris pidulik õhtusöök ja samal ajal pillimehed mängivad kõrval. Küsisin veel, et ega tal mõni tuttav tööl ei ole. Ei pidanud olema.. Astume siis uksed sisse ja ei no muidugi, isegi täitsa minu tuttav vaatab otsa. Küll mitte selline, kellega igapäevaselt suhtleks, aga ometi lapsepõlve sõbranna 😀 No selge. Kuidas siis see üks laud paljudest ära tunda. Eks ikka suure kimbu roosidega ja küünlaga. Uuuhh. Igapäev näeb ja suhtleb ja oleme.. Aga vot see atmosfäär pani mind kohmetult ja veidi ebamugavalt tundma. Liiga viisakas olla on ikka keeruline. Ometi möödus õhtu mõnusalt. Ma pole elu sees 3- järgulist õhtusööki söönud ja sõin end reaalselt lõhki heast ja paremast.

Mul juba mitu kuud on peas mõlkunud teemad, millest olen Siimule rääkida tahtnud. Noh, sellised kaks fakti, mida ta võiks teada. Jahtisin seda hetke, kus ma tean kindlalt, et ta ei tule õhtul siia ja saan talle vaikselt ära kirjutada. Ometi võtsin tol õhtul julguse kokku ja vaatasin silma ja tunnistasin oma kaks enda jaoks suurt fakti (viga) üles. 😀 Lihtsalt ebareaalne kui Sa oled harjunud elama keskkonnas, kus Sind pidevalt kritiseeriti ja ühel hetkel vaatan Siimule otsa, kes kehitab selle peale ainult õlga ja ütleb, et pole hullu.

Peale õhtusööki läksime Räpina peale jalutama. Tutvustas mulle õhtu pimeduses Räpinat, sest ma ei oska seal vist kuhugi minna. Räpina Muusikakool, mis asub mõisas. Kõndisime sealt eest läbi ja Siim teatab, et seal majas kummitab. Ma veel uhkelt vaatan aknatesse, sel ajal kui Siim ütleb, et ta nii väga sinna just ei vaataks. Mõtlesin, et no et mis seal ikka nii hullu saab. Ometi me polnud uksenigi jõudnud kui mul tõmbas seest kõhedaks. Siis tuli veel välja, et 2.korruse viimases aknas tuli põleb. Noh, mõte oli siis veel kaine ja maja ees nö julgust küll. Raudselt keegi unustas tule põlema, et päeval ju ei saa aru, kas tuli põleb või mitte. Samas eemale läksime ja puude vahelt põlevat tuld nägin, siis võttis kõhedaks küll. 😀

Oma 2 tundi kõndisime Räpina peal, tagasi auto poole jalutades küsisin Siimult, et miks me siit kaudu tuleme. Vaatas mulle hämmeldunult otsa, et mismõttes. Nojah, me tegelt kõndisime ennist sama teed kuigi mulle tundus, et mitte. Sest et noh.. Läksime siis lukoili tankla oli vasakult kätt, aga kuna me siis nüüd teist pidi olime, siis jäi ju paremale. Oehh, oi mind küll. 😀

12226802_1075190575825394_1620635675_n

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s