Tartu ja Lüübnitsa

Kui me 11. juulil käisime Tartus Roomscape’s ja veetsime enamuse päevast Lõunakeskuses, siis oli kohustuslik ring ka suurde prismasse jõuda. Seal jäi mulle silma tiigrivaip(?) ja esimene mõte oli see emale osta, kuna ta tiigri aasta sündinud. Ometi jäi see ostmata, sest ema üldjuhul on võibolla algul kerges vaimustuses ja siis lihtsalt ununeb see ära või siis mõtlesin tol hetkel sellele, et kuhu ta selle küll panna võiks..

Kodus siis tuli see jutuks ja ema küsis, et miks ma seda endale ei ostnud. Ega tol hetkel ei tulnud mõttessegi, et see mu tuppa oivaliselt sobib. Seega 17. juulil läksime Siimuga ekstra Tartusse seda ostma. Tol päeval saatis vend meid alguses Eedenisse mingisugust konkreetset discgolfi ketast jahtima. Sealt saadeti meid hoopiski Zeppelini, sest Eedenis me neid ei leidnudki.. Zeppelinis aga olid kõik Innova kettad, aga meil oli Prodigy ketast vaja. Müüja siis oli nii tore ja otsis internetist andmed välja, mis oleksid samad selle Innova kettale. Karliga sai pilte vahetatud ja lõpuks otsustatud, et ostame ära. Hiljem nüüd muidugi selgunud, et ta müüs selle ära, sest see oli ta kõige jamam ketas üldse 😀

Siis sõitsime edasi Lähtele ja sealt siis Prismasse. Ostsin selle vaiba ära ja enam paremini mu tuppa sobida ei saakski.

Koju jõudes vahetasin kiirelt riided ja läksime Lüübnitsa. Me muidugi jõudsime mitu tundi hiljem kohale, aga vähemalt jõudsime. Hullult mõnus vaikne koht Peipsi kaldal. Kohale jõudes anti siidri pudel pihku ja kõndisime tüdrukutega randa, poisid jäid šašlõkki küpsetama. Rannas lihtsalt lobiseti ja käisime Betiga ikka vaatetornis ka ära. Tagasi maja juurde jõudes valmis peagi šašlõkk ja juhtus kuidagi nii, et jäime Betiga väljas lobisema.

Tartust tulles ostsime me Siimuga shampuse kaasa. Sest sel päeval sai meil tutvusest 3. kuud ja mõtlesime, et seda peaks ikka tähistama. Oleks võinud juba aimata, et sellest ei kujune midagi head. Mõned koksid + juurde paar topsi shampust. Lõpp tulemus oli see, et ma ei suuda senimaani meenutada hullemat olukorda kui oli siis. Mäletan, et läksin tuppa, viskasin diivanile ja nagu hiljem Siim mainis, siis mul olid silmad suht tagurpidi. Mingi hetk lihtsalt enam ei kannatanud.. Hiljem väljas kägaras istudes, ei mäletanud, et mul kunagi nii halb oleks. Mäletan nii selgelt seda, et mu kohta öeldi, et see lõpetab kindlasti maoloputusega. Aga ennäe, ei lõpetanud ja elama jäin 😀 sellest õhtust vaat, et isegi õppisin.

Hommikul oli mul vist ilmselgelt kõige suurem tuumapohmell üldse. Ja hommiku tip-sündmus oli muidugi see kui köögist kostus lause: “Tra, ma löön maha selle, kes jättis puutumata rummi koksi ahju ette..” Minu poolt kostis lause vastu: “Davai, tule löö!” 😀

IMG_20150718_150001

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s