Haigus ei hüüa tulles

IMG_20150817_230519

Pühapäeval tulin koju, ei saanud arugi, et tervis võiks hakata jupsima. Lõin veel õhtul autole hääled sisse ja käisin poes. Esmaspäeva hommikul ärkasin kinnise ninaga ja hääl oli totaalselt ära. 12h tööl ja kraanid olid koguaeg valla. Õhtuks ei tulnud mul enam piuksugi suust ja koju jõudes olid meeletud külmavärinad. Öö läbi kuumetasin ja hommik ei olnud ka õhtust targem. Ma põhimõtteliselt ei jõudnud seistagi. Ometi panin riide ja läksin töö juurde. Kui vanemmüüja mind siis nägi, ta silmad läksid suureks kui tõllarattad ja ta esimene lause oli: “Kao arsti juurde, siia Sa küll ei tule.” 😀 Sama kiirelt kui läksin, sama kiirelt ka lahkusin. Kõndisin isa töö juurde ja sealt viis ta mu arsti juurde. Sain haiguslehe nädalaks ajaks nagu minipuhkus.

Õhtul kraadides sain palaviku 38, 6. Auch. Siim veel tuli tol õhtul meile ja ma hoiatasin, et kui tõbiseks jääb siis ärgu mind süüdistagu.

Neljapäevaks olin ma juba palaviku vaba ja tundsin end täitsa hästi. Siim tõi päeval kala ja käisime Selveris pileteid ostmas. Ise mõtlesin, et 20. august, punane. Raudselt juhataja asendaja tuleb poes vastu, ei tasu ära sõnuda, tuligi. Minu jaoks võrdub see sellega, et kui Sa oled haige ja kooli ei lähe, siis ei tasu niisama väljas ka kolada.

Poes tuli ometi plaan, et lähen Siimuga Tabinale kaasa. Mõeldud, tehtud, käidud. Mõtlesin, et meil siin on vaikne, aga seal on kordades vaiksem ja sisuliselt levitu. Üli chill oleks seal end tsivilisatsioonist lihtsalt välja lülitada.

DSC_0171

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s